Ääremärkused: Eesti digiühiskonna arengukava 2030

Lisa artiklile "Nutikas veepudel II. #Bürokrati unenäod (inimkomponendiga)": ääremärkused "Eesti digiühiskonna arengukava 2030" dokumendile.

Tähelepanu! Ääremärkused järgivad arengukava peamiste sisuplokkide struktuuri: visioon, põhimõtted, arenguhüpped, suunad ning on toodud autori arvates nende aspektide kohta, mis praegusel kujul kriitilist tähelepanu vääriksid.

VISIOON: EESTI TÄIS DIGIVÄGE
SISUPLOKK	MÄRKUSED
1. Meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame
Teenused toimivad täpselt minu vajaduste järgi ning jõuavad ise minuni siis, kui mul neid vaja, ja viisil, nagu mina soovin.	Tegelikult määratleb teenusedisain, missugune on teenuse toimimine, millal sünnib (automaatne) otsus, et inimesel on mingit nähtamatut teenust vaja, ning missugusel viisil teenus inimeseni jõuab. Väide “teenus toimib minu vajaduse järgi” kehtib olukorras, kus sinu vajadus vastab teenuse disainile.
Tarbetu asjaajamine on möödanik nii era- kui ka avalikus sektoris, mistõttu mul on rohkem aega teha väärtuslikumat tööd või nautida mõnusamat igapäevaelu. Riigi toimimise keerukus on eraisiku ja ettevõtja jaoks nähtamatu.	Arengukava räägib sektori asjaajamise eri vormides automatiseerimisest, ent kui sektori sees nimetatakse olemasolevaid protsesse “tarbetuks”, tuleks alustada selle kõrvaldamisega süsteemist, mitte selle “toimimise keerukuse” nähtamatuks muutmisega.
Ma pääsen igalt poolt ja igal ajal vajalikele teenustele hea ühenduvusega ligi, olgu ma Tallinnas, Obinitsas või laias ilmas rändamas.	Eeldab, et digiteenustele ligipääs on kogu populatsiooni vaikevalik.
2. Oleme digiväega kaitstud – me digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi
Mu andmed on kindlalt hoitud, samas saab vabalt kasutada andmeid uute nutikate lahenduste loomiseks.	Vastuoluline eesmärk. Kui panna “kindlalt hoitud” ja “saab vabalt kasutada” kokku, on tulemus nagu “kivi, paber, käärid” mängus - mõlemad väited korraga kehtima ei jää. Kui mõte on, et keegi (nt riik) hoiab minu andmeid kindlalt, ja minul on võimalik neid sealt kasutada anda, siis tuleb nii ka väljendada.
4. Digiväel väärustame iga inimest ja loome ühist
Oleme tehnoloogiarahvas: igati ja alati valmis looma uusi lahendusi ning neid kõikjal kasutama. Omandame kogu elu agaralt ja kiirelt uusi teadmisi ja oskusi.	Agressiivselt isiklikku ellu sekkuv kuvandiloome. Rahvas tervikuna ei kanna arengukava koostajate tehnoloogiavaimustust, ega saa toodud käitumisnõuetega nõustuma.
Nutikate lahendustega saame omavahel üha enam seotuks ja lõimunuks, üle eri lõhedest ja vajadusel toetada igaüht talle vajalikul moel. Anname osa riigi ja kogukonna käekäiku, oleme just nimelt ÜHISkond.	Eesmärgis kajastub põhjendamata soovmõtlemine - arengukavas praegu kirjeldatud “nutikad lahendused” seisnevad avaliku sektoriga suhtlemise automatiseerimises ning teenuste nähtamatuks muutmises; lõimumise jmt-ga pole selgemaid plaane.

PÕHIMÕTTED
SISUPLOKK	MÄRKUSED
Kaitseme ja edendame inimeste põhiõigusi. Tagame, et kõigil on võrdsed võimalused digiühiskonnast osa saada, hoiame selleks vältimatuid vabadusi alates internetivabadusest. Tagame inimestele võimaluse juhtida oma isikuandmete kasutamist ja privaatsuse kaitset.	Olukorras, kus regulatiivne norm kaldub pigem inimestele informatsioonile ligipääsu piiramise ning isikuandmetele ligipääsu lihtsustamise poole, jääb “põhiõiguste kaitsmise” väide üldsõnaliseks ning tekitab (ilmselt) alusetuid ootuseid, nagu arengukava planeeriks midagi spetsiifilist kaitsmaks põhiõiguseid (õigus elule, õigus vabadusele, õigus võrdsusele, õigus isikupuutumatusele, õigus korrakohasele õigusemõistmisele, õigus saada kaitset julma ja alandava kohtlemise eest, õigus perekonnale ja eraelule). Ilma konkreetsete ettepanekuteta ja plaanita põhiõiguste kaitseks jääb selline üldine väide põhiõiguste kaitsmise kohta soojaks õhuks ning ausam oleks piirdudagi vaid väitega, et püütakse tagada võrdne võimalus digiühiskonnast osa saada (isegi ehkki pole alust eeldada, et kõigi ühiskonnagruppide jaoks see kudagi oluline oleks). “Vältimatute vabaduste” mõiste on uus ning selle tähendus avamata.
Hoiame usaldusväärsust. Algatusi ja arendusi tehes mõtleme kohe nendega seotud riskidele ning kavandame ja viime ellu riskide vähendamise tegevusi – just nii saame digiühiskonna arenguteel julgelt edasi minna. Oleme läbipaistvad selles, kuidas muresid ennetame ja lahendame. Eelistame panustada ennetusele kui tegeleda tagajärgedega.	Põhimõte ei kajastu antud arengukava enda tekstis, kus praktiliselt puudub tehtud plaanidega seotud riskide käsitlemine. Näiteks kogu lehekülgi täitva teenuste kratistamise, automatiseerimise jne positiivse plaani tasakaalustamiseks on kaasuvate riskide kohta vaid laused “Algoritmide aktiivsem kasutamine sündmus- ja proaktiivsete teenuste pakkumiseks võib vähendada inimeste iseseisvust. Seega tuleb seesuguste teenuste arendamisel pöörata tähelepanu eetikariskide vähendamisele.” (lk 56).
Ehitame digiühiskonda koostöös. Ühendame võimalikult varakult jõu ja nõu, et ühiste teadmiste, ressursside ja pingutuste abil teha parimad otsused ning leida sobivaimad lahendused. Olgu tegu koostööga kodu- ja välismaa tehnoloogiaettevõtete ja ülikoolide, avaliku sektori asutuste, eri valitsustasandite ja kolmanda sektoriga või teiste riikidega. Taaskasutame häid lahendusi ja jagame omi.	“Inimkeskse” arengukava kontekstis on ootus, et “koostöö” plokis oleks institutsionaalsete huvigruppide kõrval vähemalt mainitud, et kuidagi püütakse parimate otsuste ja sobivaimate lahenduste loomisse kaasatata ka inimesi.
Oleme uuendusmeelsed. Proovikivide lahendamisel mõtleme alati, kas ja kuidas saaks senisest teisiti teha. Võimaluse korral katsetame uutmoodi lähenemisviisi, sest see võib tuua hiljem rohkem tagasi. Teame, et lahendused pole kunagi lõpuni valmis, vaid neid saab ja tuleb pidevalt edasi arendada ja selleks paindlikuna ehitada.	Et mitte pimesi lõksu sattuda, kus uue tehnoloogilise võimaluse olemasolu justkui õigustaks selle juurutamist, oleks mõistlik “uuendusmeelsuse” põhimõtet ka paberil tasakaalustada mingisuguse talupojamõistlikkusega.
Oleme kliima- ja keskkonnahoidlikud. Teeme asju digitaalselt moel, mis edendab keskkonnahoidu, panustab kliimamuutuste leevendamisse ning aitab kliimamuutuste mõjuga kohaneda.	On vaja teadvustada, et “digitaalsel moel” ei tähenda tingimata keskkonnasõbralikkust, vaid nende keskkonnamõju võib avalduda lihtsalt mõnes teises aja- või ruumipunktis. Arengukava teine ja kolmas tegevusvaldkonna - ühenduvus ja küberturvalisus - tähendavad vältimatult “rohkem tehnoloogiat”, mis tähendab suuremat keskkonnakoormust ja energiatarbimist. Näiteks kaasneb 5G rakendamisega suuremate andmemahtude kasutamine; aina keerukamate masinõppemudelite pidev treenimine tähendada tänasega võrreldes suuremaid, mitte väiksemaid energiavajadusi jne.

ARENGUHÜPPED: I alaeesmärk. Digiriik
SISUPLOKK	MÄRKUSED
Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele	(vt ka ülalpool Visioon → “Meie elukorraldus on vägev”) Oleks kiuslik argumenteerida, et kartuli maha panek ja taldrikult kahvliga suhu ajamine ei näi samuti ühe sujuva teenusena, ehkki ometigi nad on ühe ja sama asja kaks otsa. Pole kahtlust, et keskmise inimese tunnetus avalikest teenustest on pigem segane kui hästi selge. Ent kas “riigi toimimise keerukuse” uue tehnoloogiakihiga nähtamatuks muutmine on parim lahendus? Ehk oleks mõistlik pigem segadus lahendada? Loogika “Eestis tulevad avalikud teenused tulevad ise sinu juurde, kui sul on neid vaja” tähendab disaini vaatenurgast, et tehniline lahendus otsustab, millal on olukord, “kui sul on neid vaja”. Teistpidi, sinu elusündmuste olulisus (riigi jaoks) ripub “pidevalt uuendatavast arendusplaanist”. Foonil tähendab see, et sinu elu ja käitumise kohta koguneb (eeldatavasti usaldusväärse ja heasoovliku) riigi kätte jooksvalt andmeid, mille põhjal sellise otsuse teha saab. See on veidi nagu nutikõlar, mis tundub aktiveeruvat kokkuleppelise märksõna peale, ent mis reaalsuses peab märksõna kuulmiseks pidevalt ruumi jälgima.
Krativäeline riik	On kõnekas, et “krativäelise riigi” hetkeolukorra kirjeldus (DÜAK lk 16) ei alga mitte küsimusest, missuguste praegu katmata vajaduse katmiseks me kratte vajame (vrd sündmuspõhised teenused DÜAK lk 15), vaid hoopis sealt, kus 80 kratiprojekti on juba töös, millega seoses vajab hulk tehnilisi ja õiguslikke probleeme lahendamist, ning lisaks neile “muudatusi nii tööprotsessides kui ka infosüsteemides”. Nagu sündmuspõhiste ja proaktiivsete teenustegi puhul on krattide rakendamise eesmärk keerukuse peitmine riigisüsteemis, mis tõstatab krattide puhul sama küsimuse arenduste mõttekusest.
Inimkeskne digiriik	Inimeste ja üldsuse teadlikkuse tõstmine digilahendustest, oma andmetest tervikliku ülevaate saamine lausa topeteesmärgina sõnastatud andmejälgija abil ja nõusolekuteenuse abil oma andmete jagamine (sh mõlema lahenduse laiendamine eraettevõtetes kogutud andmetele) on arengukava suurima positiivse mõjuga plaan. Probleemiks on vastuolud arengukava teiste ideedega: oma andmetest ja nende kasutamisest ülevaate saamine eeldab lihtsaid ja selgeid põhimõtteid ja lahendusi andmete kogumises ning kasutamises. Arengukavas prioriteetsemaks seatud ideed (kratid, sündmuspõhised teenused) ei keskendu keerukuse kõrvaldamisele vaid nähtamatuks muutmisele; andmehalduse, andmeteaduse ja infosüsteemide alased arendused (Suund 2. Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus) on suunatud andmete kasutuse parendamiseks riigisektori siseselt, mitte kodaniku vaates.
Roheline digiriik	Ehkki arengukava manitseb, et võimalus “olla teerajaja rohelise kliimasõbraliku digiriigina” ei tähenda seniste lahenduste rohepesu, jäävad sellest rohelisest arenguhüppest vaid paari lehekülje kaugusele kogu plaani teine ja kolmas alussammas - ühenduvus ja küberturvalisus, mille mõlema sisu tähendab kõike muud kui tehnoloogiate ja nende mõju vähendamist. Kokku jääb paratamatult suhu mekk, et juba lubatud “rohelise digiriigi” arenguhüpe näol asjana iseeneses on tegemist rohepesuga arengukavas, mis oma küünilisuses lubab millalgi hiljem algatada “digiriigi kliima- ja keskkonnahoidlikkuse ja rohelise IT arengukava”.

SUUNAD, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi kestlikkuse
SISUPLOKK	MÄRKMED
Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine	Kui arengukava eelnevates lõikudes on kasutatud lahtisemat mõistet “inimkesksus”, siis antud plokis taandub see “kasutajakesksuseks”, mille puhul inimese põhilist rolli käsitletakse konkreetse teenuse kasutaja, mitte autonoomse subjektina, kes eksisteerib suuremas jaos väljaspool antud teenust. See demonstreerib, et kuna riigiga asjaajamise keerukus plaanitakse lahendada krattide ja sündmuspõhisusega, on tegevuste põhisuund jätkuvalt inimest objektina käsitlev.
Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus	See on kahtlemata tänuväärne eesmärk, eriti arvestades “hetkeolukorras” ilustamata kirjeldatud riikliku andmehalduse räbalat seisu. Siiski üllatab, et riik sätestab selles detailselt kirjeldatud problemaatikaga punktis (ning seab eesmärgiks lahendada) vaid selliseid andmete kogumises, haldamises ja rakendamises esinevaid probleeme, mis puudutavad andmete kasutust riigi enda otsustes. Oleks loogiline - kui inimesele endale andmete üle kontrolli andmist ikkagi siiralt eraldi arenguhüppena planeeritakse - et korrastustöö eesmärk on arusaamise ja kasutusvõimekuse kujundamine nii riigi- kui inimese poolses vaates. Praegu sellele siiski suunda ei võeta.
Tulevikukindlad digiriigi platvormid	Olulise keskse taristukomponenti ja -teenusena käsitletakse digiidentiteeti. Prognoositakse, et identiteediprotseduurid kalduvad suurema mugavuse otsingul biomeetria valdkonda. Biomeetria on hea näide tehnoloogia rakendamisest seetõttu, et ta on olemas - uusi tundmatuid kaasuvaid riske sisuliselt kaalumata. Biomeetria ei ole paratamatu tehnoloogilise arenguprotsessi tulemus, vaid põhimõtteline ühekordne ühiskonna disaini valik. Tuleb meenutada, et EL liigub just automaatse näotuvastuse keelustamise kursil. Kas oleme ikka õigel ja tulevikukindlal teel oma prognoosiga? Ühe “tulevikukindla digiriigi platvormina” presenteerib arengukava ka keskset riigiportaali (eesti.ee), millel on “bürokrati-põhises maailmas” koht… tagavaraplatvormina! Kuna riigiportaali tänane kasutatavus kiitusi ei saa on selge, et ka tagavaraportaalina vajab see paralleelselt bürokrati-maailmaga võrdväärset arendustähelepanu ja -ressurssi. Kas meil on ressurssi dubleerivate lahenduste loomiseks ning kui jah, siis milleks lisada (krativägine) tehnoloogiline keerukus- ja nähtamatusekiht seal, kus 68% elanikest eelistaks teenustele ligipääsu olemasolevas keskses riigiportaalis (mida võiks seks otstarbeks inimkesksemaks kujundada, seal nii andmejälgija kui nõusolekuteenuse funktsionaalsust kujundada jne)?
Keskselt osutatud IT-alusteenused	Ehkki loogiliselt arusaadav, vääriks see tegevussuund prioriteetsuse selgitamiseks seostamist plaanitud arenguhüpetega. Koos kahe eelmise ja ülejärgmise suunapunktiga tekib tunne, et “arenguhüpete” hulgas või nendega võrdväärsena võiks väärika koha leida ka “olemasolevate lahenduste korrastamine ja alalhoid”. Praegu tekkiv vastuolu, kus prioriteetsetena on planeeritud “arenguhüpped”, jätab oluliste suundadena toodud alalhoidlikud eesmärgid/põhimõtted (lugejale) kõrvaliseks.
Uute lähenemisviiside pidev katsetamine	Hetkeolukorras toodud tõdemuse pinnalt et suurem osa tänasest tähelepanust ja ressurssidest kulub olemasolevate digiteenuste haldamisele ning edasiarendamisele plaanib arengukava silma pilgutamata teha münhausenliku tõmbe ja hüppe “agaralt uute tehnoloogiate ja lähenemisviiside kasutuselevõtuks”. See kõlaks soovmõtlemisena ka siis kui juba poleks plaanis riigiteenuste massiline kratistamist ja muul moel automatiseerimist.
Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine	Digiriigi tehniliste komponentide ja arenduste tänane seis on killustunud, mitteühilduv, taaskasutamatu ja läbipaistmatu nii riigi kui erasektori jaoks. Seda plaanitakse korrastada ja tervendada, et mh erasektoriga lõimunumalt koostööd teha, mis on väikesel lapikul maai ilmsesti mõistlik. Tegevussuuna täiendamiseks tasub mõelda, kuidas sellesse sisse kirjutada ka mitte-ekspertidest kodanike kaasamine (st “inimkesksus”).
Avaliku sektori digimuutuste võimendamine	Olulisim plaanitud tegevus siin on ilmselt “digiriigi kestliku rahastamise reformi” läbiviimine. Kroonilise alarahastuse (koos inimeste/kompetentsi puudumisega - mis on vahetult tingitud alarahastusest) lõpetamine on suure osa digiriigi tänasest nigelast seisust edasiminekut iseloomustavate asjaolude ühisnimetaja. Raha juurdepumpamise eelduseks võiks ideaalis olla, et selle kasutamise plaan on tasakaalustatum ja väärtuspõhisem kui käesolev.
Sihitud väliskoostöö	Antud suund toetab kõige rohkem ilmselt seda, et igapäevased teenused oleksid Eesti inimestele harjumuspärased ka siin meie lähipiirkonnas, kus eestlasi kõige rohkem liikvel. See on ilmselt tore.