Kuna kasutan päevikuks igapäevast kalendermärkmikku, siis märgin sinna üha enam meeldetuletusi ka soovitud meeleseisundite reguleerimiseks. Kalendriformaadi eelis on seegi et kui kirjutamisse tekibki nädalapikkune tühjade lehtede paus, siis reeglina tean seda perioodi kokku võttes ikkagi ka mälu järgi üldistada, miks need tühjade lehtede päevad just sellised olid. Ja samas piirab kalendrileht igapäevase kirjutamise mahtu.

Aga näiteks Signe eelistab kirjutada ühe suure lehekülje hommikul esimese asjana pärast ärkamist ja teist samapalju õhtul enne magamaminekut. Ta ütleb et talle meeldib selline viis enda jaoks kirjutamist avastada.

Selleks et jõuda endale sobiva kirjutamise viisini, on peotäis soovitusi kategooriatest KUIDAS ja MIDA kirjutada:

KUIDAS KIRJUTADA?

Endaga töötamisel on oluline, missuguse ruumi selle jaoks enda ümber ja enda sees loome. Sagedasemad soovitused sobiva seisundi loomiseks siit- ja sealtpoolt nahka on universaalsed ning laienevad päevikupidamise kõrval tegelikult paljudele olulistele tegevustele:

• Enne kirjutamist peatu, pane kõik eelnev kõrvale ja keskendu. Kui kirjutades takerdud, sulge silmad ja keskendu taas, vajadusel loe kirjutatu läbi. Lõpuks vaata üle võta lühidalt kokku.
• Ole kirjutades aus! Kirjuta ka oma eksimustest. Tõde pole vaja karta, ta on sinu sõber. Kui sa ei karda isiksuse lõhestumist, allkirjasta iga sissekanne sõnadega: “Siiralt Sinu.”
• Kui sisemine tsensor siirust takistab, kirjuta nii ruttu et ta jaole ei jõua! Pole tarvis liiga palju mõelda ega teksti toimetada. Kaitse ka oma privaatsust, et tunneksid end kirjutades turvaliselt.
• Kui võimalik, kirjuta iga päev samal ajal. See aitab kujundada harjumust, mis on olulisem kui tehnikad ja formaadid. Leia endale sobiv rütm kirjutatu hiljem uuesti läbi lugemiseks.

MIDA KIRJUTADA?

See, mida kirjutada, sõltub ilmselt kõige rohkem päevikupidamise eesmärgist(vt ka eelmist postitust). Eesmärk võib olla iga päev natukene erinev ja vajaduspõhine, ent ka väga konkreetne — näiteks jälgida enda arengut, treeninguid jne. Kui sealjuures vähegi tähelepanelik oled, õpid päevikut pidades igal juhul ennast paremini tundma. See toimub mitmel erineval moel. Oma tegevusi ja kogemusi üles kirjutades ja mõtestades saad ennast kõrvalt ja veidi suuremas plaanis vaadata. Seeläbi võid näiteks märgata ja end vabastada mõnest emotsionaalsest eksiarvamusest enda või teiste kohta. Edasijõudnutele võib olla põnev metatasand: selle jälgimine, kuidas sa iseennast jälgid, end kõnetad, mida ja kuidas enda kohta räägid. Ent komplekt soovitusi asjaarmastajatele on selline:

• Vasta küsimustele: Mis toimub? Kuidas ma end tunnen ja miks? Millest ma mõtlen ja miks? Mida ma soovin ja vajan? Miks?
• Kasuta kuupäevasid. See aitab rekonstrueerida ja mõtestada tühjust sissekannete vahel.
• Tee märkmeid erinevate rütmide kohta enda sees ja ümber: enesetunne, meeleolu, energiatase, nädalapäevad, kuu faasid jne. See aitab märgata ja mõtestada seaduspärasusi selles, mida teed.
• Kaardista endale olulised teemad, milles enda kulgemist jälgida. Lollikindlad valikud on: tervis, pere, suhted, töö.
• Vali konkreetne fookus: unenäod, trenn, lapsed, aiapidamine, karjäär, suhe, rasedus, ehitus, reis, loetud raamatud, tänulikkus jne. Mõnedel inimestel on mõistlik pidada ka näiteks vihapäevikut — et see tunne kuhugi mujale ei imbuks.

VEEBRUARI KODUTÖÖ päevikupidamise rühmas osalejatele: pane igale päevale õhtul pealkiri!