Ma olen lihtne inimene, milleks mulle head suhted?

Ülla-ülla: uuringud näitavad, et tähendusrikaste suhetega inimesed elavad kauem, on tervemad, õnnelikumad ning eluga üldse rohkem rahul. Niisuguseid suhteid iseloomustavad ühised eesmärgid ja väärtused, usaldus, rõõm ja vabadus olla suhtes mina ise. See on vahva, aga heade suhete hoidmine ja kasvatamine on sama keeruline kui tervislik dieet või säästmine. Aga neid korra üle vaadata ei maksa ju peaaegu midagi.

Näidendi tegelaste nimekiri ämblikuvõrgus

Päevikut pidades kirjutan sageli just igasugustest suhetest. Kena on neid mõnikord terviklikult üle vaadata ning elu maakaardile integreerida. See on lihtne, kui sündmused on seal juba kirjas, sest paljud suhted on seotud konkreetsete sündmuste või perioodidega - kool, ülikool, töökohad, hobid jne. Sageli on keeruline öelda, kas suhted konstrueerivad sündmuseid või vastupidi. Ja ega suurt vahet ei olegi. Neile, kes päevikut alustades põevad esimese lehekülje kriisi, soovitatakse mõnikord käsitleda päevikut näidendina, mille esimesele lehele olulisimad osatäitjad üles loetleda. Nende ring on ilmselt teistsugune, kui esmapilgul tundub. Mu Facebooki sõprade arv võib ju mingisugune näitaja olla, aga Dunbari number ütleb, et tõenäoliselt evolutsioonilistel põhjustel suudame samaaegselt pidada umbes tähenduslikku 150 suhet. Robin Dunbari algne definitsioon kõlab umbes nii: “Inimesed, kellega baaris juhuslikult kohtudes häbenemata ühe joogi teeksite.” Nende hulka kuuluvad näiteks: intiimsed suhted (primaarne ja sekundaarne perekond), sõprussuhted (kempsu ei jaga, aga mõtteid küll), koostöösuhted (töö- ja kogukonnakaaslased) ja ärisuhted (juuksur jmt). Lihtsaim viis kaardistamiseks ongi neid kategooriaid kasutades.

Visuaalselt lihtne viis suhteid skemaatiliselt kaardistada on n-ö "ämblikuvõrgu"-meetodil. See tähendab, et paigutate end pildi keskele ning kirjeldate oma suhteid kontsentriliste ringidena, mis vastavad suhete lähedusastmele: kõige lähedamal intiimsed, seejärel sõprussuhted, siis koostöösuhted ja äri- ning muud suhted. See liigitus on universaalne muidugi ainult ühest otsast. Igaühe suhete ringid on ainulaadsed ning oma asi, kuidas neid oma pilti paigutad. Meie suhete kirjumast poolest saad veidi lugeda allpool. Sõltuvalt sellest, kuidas oma kaardistust alustasid, leiad tõenäoliselt viisi ka nonde segasemate ja ainulaadsemate kategooriate äramärkimiseks. Keegi kontrollima seda ei tule.

Vabatahtlikud suhted siit- ja sealtpoolt

Kõik me alustame ühest fundamentaalsest suhtest. Oleme igaüks kellegi naise ja mehe laps, ega saa olla eraldiseisev mina väljaspool seda suhete kombinatsiooni, mida saab nimetada perekonnaks. Selle kõrval on meie elus vabatahtlikult valitud suhted: sõbrad, kolleegid, tuttavad, kaaslased erinevates tegevustes - kõik, keda teame nime- või muudpidi (näiteks igapäevane bussijuht), kellega meid seob sõprus või huvide samasus. Osadele meist on oluline meeles pidada, et suhted ei hõlma mitte ainult elavaid, vaid ka juba lahkunud hingi, kellega suhtleme oma mõtetes, mälestustes, mõnikord unenägudes. Psühhoterapeut Ralph Metzner on öelnud, et me võime neist küll rääkida kui “kadunukestest”, ent tegelikult oleme kaotsis hoopis ise, kui oma armastatutega vaimse sideme kaotame. Minu isa on juba 20 aastat teisel pool, ent mõtlen tema peale ikka peaaegu igapäevaselt - nüüd rohkemgi, mil olen samaealine, millisena teda mäletan. Ei kujuta ette, missugune kummitus ta oleks, kui ma seda suhet teadlikult ei aktsepteeriks.

Laiendatud mina

Meie olulised suhted ei piirdu individuaalsete olevustega, vaid hõlmavad ka nende kogumeid: sugukond, mingit sorti hõim, naabruskond või misiganes mõttes küla, meeskond, erialaliit, huvigrupp, organisatsioon, kogudus, partei, rahvus, inimkond - igaühel on hulk kuuluvusi, mille kaudu defineerime oma minasüsteemi. Niisuguste kategooriate ja nendega seotud tunnete teadvustamine aitab liikuda laiema mõistmise ja hoolivuse sihil, mõtestada oma kohta ja rolli, aktsepteerida niisugustes gruppides esinevaid sarnasusi ja erinevusi.

Karvased, sulelised, klorofüll, muld ja betoon

Paljude inimeste jaoks võib suhe oma lemmiklooma või taimega olla vähemalt sama lähedane või olulisemgi kui inimestega. Loodusesõprade jaoks moodustab see suhe olulise osa nende minasüsteemist. Kogu maailma rahvaste jaoks on väga tähtsad seosed inimese ja tema füüsilise asukoha (või päritolukoha) vahel. Muiste usuti, et ka paikadel on oma spetsiifiline hing - kohavaim ehk genius loci -, ning tänagi tunnevad paljud meist erilist seost enda jaoks oluliste kohtadega. Minule meeldib ka kodust kaugel käia esmajärjekorras samu radu, mis eelmiselgi korral - nii süveneb suhe ja tunne, et paik on oma. Ei hakka rääkimagi sellest, kuidas paljudel meist on õnneks oma maakodu, millega side on aeglasem ja sügavam kui linnakorteriga. Aga igal juhul on aeg-ajalt mõistlik endale kõiki neid mitte-inimlikke suhteid teadvustada. Õnneks käsitleb üha enam inimesi oma (loodus)keskkonda austuse ja teadvustatud taotlusega, aga head eeskujud on sellises vastutustundlikus suhtumises enam kui teretulnud.

Kuidas oma suhetesse suhtuda?

Kas kõik sai kirja? Mida sellega edasi teha? Suhetes toimuvas saab olla reaktiivne või proaktiivne. Esimene neist tähendab, et me ei tee oma suhetes erilist teadlikku pingutust ja toimime neis autopiloodil. Sageli tähendab see, et meie tegutsemist suunav “kõrgem jõud” on emotsioonid. Suhete teadlikul, proaktiivsel hoidmisel otsustan ise, keda uut kohata soovin, kellega rohkem või vähem aega veeta jne. Nende valikute teadvustamiseks ongi kena oma suhted üle vaadata. Kõige olulisem on muidugi suhe iseendaga, aga sellest järgmisel korral.